Prilepi Kuningriik Прилепско кралство 1371–1395 | |||||
Valitsusvorm | Kuningriik | ||||
---|---|---|---|---|---|
Osa | Osmanite Riigi vasall | ||||
Kuningas |
Marko (1371–1395) | ||||
Pealinn | Prilep | ||||
|
Prilepi Kuningriik (makedoonia ja bulgaaria keeles Прилепско кралство) oli riik Balkani poolsaarel. See oli üks Serbia Tsaaririigi järglasriikidest ning asus tänapäeva Põhja-Makedoonia lääneosas. Selle põhiosa Pelagoonia ja Prilepi linn olid eelnevalt olnud Vukašin Mrnjavčevići kontrolli all. Vukašinist sai aastal 1365 Serbia kuningas ja Stefan Uroš V kaasvalitseja. Pärast kuningas Vukašini surma Maritsa lahingus aastal 1371 tuli võimule tema poeg ja troonipärija Marko Mrnjavčević, kes võttis endale samuti Serbia kuninga tiitli. Sellel ajal olid Serbia pealinnad Skopje ja Prizren, kuid Marko kaotas nende alade üle peagi kontrolli ning kolis pealinna Prilepisse. Ta oli seal võimul kuni surmani Rovine lahingus aastal 1395. Hiljem samal aastal vallutas Osmanite Riik tema kuningriigi.